pühapäev, 22. märts 2020

Kevad karantiinis koos kuldnokkade jt kisakõridega (hääli ka!)



Saared on suletud, 
sinililled avanevad


ja lõpuks said ka need kohale!


Ja võtsid positsioonid sisse,


ikka nii, et monsieur chante,


madame fait le ménage,
ehk loobib majast vana prahti välja,


et sellele siis võidukalt järele vaadata.


Aga monsieur chante 


toujours.


See töö ja vile koos
(kuigi eraldi: ühele üks, teisele teine)
käis seni, kuni äkki hakkas lund puistama.


See oli eile.
Saime kolmandat korda sel hooajal 
(pole vist enam talv?)
valget maad näha. Nii pool tundi.


Ja kuldnokka see lumi
ka eriti rivist välja ei löönud.
Leidis veelgi kõrgema koha, 
kust ennast kuulutada.


Tänane hommik oli külm ja vaikne.
Korraks isegi -8!
Läksin ruttu vaatama, 
ega ometi jääd merel ei näe.
Ei näinud. Ainult linde.
Ja nende kisa-kära ja laulmist
kuulis ka.
(Vt allolevalid helilinke.)


Siin veel üks pilt
karantiini esimesist päevist,
esmaspäeva õhtust,
kui päike pärast pikka vihmasadu välja tuli


ja kaldal võis uurida 
üleilmastumise mälestusmärke. 


Ja lõpuks


paar pilti veel tänasest päevast ka, 
kui talv on äkki meelest läinud,


taevas jälle taevas


ja mustlaglede parved


kihutavad põhja poole, tulevikku.


Siin aga siis lingid, kust võib kuulata tänast hommikut Vikati sadamas:


Lõoke, sookured, naerukajakad jt.

Kiivitaja jt.



1 kommentaar:

  1. Tervitused Helsingist,
    tahan Sind tänada piltide ja nende tekstide eest, kirjutad nii kenasti.
    Ühes pildis oli meri peegelsile. 'Lõpmatus'es kirjutid, et saarel tuul puhub alati. Kas nii on tõesti?

    VastaKustuta

Suvevaheaeg

Suvistepühad tõid suve, tasapisi on tuuled läinud soojemaks, rohi kasvanud märkamatult kõrgeks ja sirel kadaka kaisus ...