Sissejuhatuseks mõned aastaajapildid:
kirss õitseb
koskel tukub kivil
(esimesed soojapoolsed ilmad!),
aga ajab kohe kaela õieli
ja siis minnakse juba merele.
Maasikas
ja kuutõverohi õitsevad ka
ja üldse on maa juba värviline,
hommikud päris suve moodi
ja eile lendas aeda
pääsusaba.
Kuid mis peamine:
aeg on käes, et üle lugeda
Linnuriigi rahvas.
Alustasime Ülemiselt Vaikalt.
Hõbekajakad,
hahapesad,
mõni kenasti varju alla sätitud,
kalakajakapesad,
meriskipesad,
tiirupesad
(nii palju kui seal pesa on),
merikajakapojad jne, jne.
Järgmine rahvaloenduse punkt:
Mustpank.
Väike, aga eriti linnurikas.
Emahahk istub viimase tuhandeni oma kallil munakurnal,
kui paat läheneb,
isahahkade närvid ütlevad enne üles
kui sellel vapral.
Luik lahkub viimasena.
Ja väärikalt.
Tema pesa.
Hahapesad.
Mõnes mune nagu veidi ülearugi.
Kormoranipesad muidugi ka –
läksid juba meelest –
kõik üle loetud –
taas Ülemine Vaigas,
see linnukodu vastu merd.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar