Kevad karantiinis koos kuldnokkade jt kisakõridega (hääli ka!)

Saared on suletud, 

sinililled avanevad

ja lõpuks said ka need kohale!

Ja võtsid positsioonid sisse,

ikka nii, et monsieur chante,

madame fait le ménage,

ehk loobib majast vana prahti välja,

et sellele siis võidukalt järele vaadata.

Aga monsieur chante 

toujours.

See töö ja vile koos

(kuigi eraldi: ühele üks, teisele teine)

käis seni, kuni äkki hakkas lund puistama.

See oli eile.

Saime kolmandat korda sel hooajal 

(pole vist enam talv?)

valget maad näha. Nii pool tundi.

Ja kuldnokka see lumi

ka eriti rivist välja ei löönud.

Leidis veelgi kõrgema koha, 

kust ennast kuulutada.

Tänane hommik oli külm ja vaikne.

Korraks isegi -8!

Läksin ruttu vaatama, 

ega ometi jääd merel ei näe.

Ei näinud. Ainult linde.

Ja nende kisa-kära ja laulmist

kuulis ka.

(Vt allolevalid helilinke.)

Siin veel üks pilt

karantiini esimesist päevist,

esmaspäeva õhtust,

kui päike pärast pikka vihmasadu välja tuli

ja kaldal võis uurida 

üleilmastumise mälestusmärke. 

Ja lõpuks

paar pilti veel tänasest päevast ka, 

kui talv on äkki meelest läinud,

taevas jälle taevas

ja mustlaglede parved

kihutavad põhja poole, tulevikku.

Siin aga siis lingid, kust võib kuulata tänast hommikut Vikati sadamas:


Lõoke, sookured, naerukajakad jt.

Kiivitaja jt.