Olijad, tulijad ja sinitaevas

Muist on juba ammu siin, 

nendega on jõudnud täiesti ära harjuda, 

nagu ka selle lõputu sinitaeva,

külmade tuulte,

ja igaõhtuse musträstalauluga.

Mõned saabuvad äkki,

ehkki on alati kohal olnud,

nagu see kreegipõõsas tee ääres. 

Üllatus igal kevadel. 

Ja siis on muidugi tõelised ülemererändurid,

saabujad. 

See hall linnuke ongi vist randkiur?

Igatahes rand ja meri paistsid talle meeldivat.

Nimelt seal tuletorni all päästepaadikuuri juures

näeb peaaegu iga õhtu mõnd uut tegelast:

need peaksid olema rootsiitiajad.

Puhkepeatus reisil.

Aga nemad on juba kohalikud,

kohe näha. 

Hea vaatepunkti hõivanud.

Kuid egas kevadel ainult linnud rända.

Rändavad ka hobused oma uutele suvekarjamaadele,

rändavad ratsanikud...

Isegi kui karjamaa on veel hallivõitu...

Küll ta varsti haljendama lööb.

Sookured on ka muidugi ammu kohal,

aga ikka on vahva, kui mõnega kokku juhtud.

Aga see väike tume vari vee kohal -

suitsupääsuke!

Juba esmaspäeval 20. aprillil.

Uskumatu, nii vara pole ma teda kunagi näinud.

Päevasooja unustaski rutuga vist maha.

Öösoojast rääkimata.

Aprill: tulikuum päike, kibekülm tuul

Aprill  nagu ikka:

suvi+talv.

Külmal tormisel päeval

tulevad kõiksugu kirjud 

maja juurde toitu otsima,

saab mugavalt aknast pilti teha. 

Laulurästas.

Vainurästas.

Metsvint.

Ja teinekord jalutab ka selline kanakene

üle õue.

Hõbekajakas.

Muidu on elu tõsine, nagu peab

(et keegi ei arvaks...).

Postipaat on kohandatud poepaadiks

ja rahvas hoiab sabas ilusti distantsi. 

Ei, nalja pole. 

poepaadisabas jagati ka maske.

Õppus. 

Või siis moedemonstratsioon.

Ajaga peab kaasas käima!

No teine päev jälle pole nagu nii tõsine. 

Või läheb lihtsalt meelest ära.

Päike paistab oma paistmist,

meri möllab 

oma möllamist

ja kajakad kisavad õhtul Vaigaste kohal.

Siis kolmas päev jälle, 

et ei peaks elama ainult virtuaalsete 

vaatemängude maailmas

võib trepi pealt jälgida 

niisugust balletti.

Naerukajakatele 

see merikotkas

kohe üldse ei meeldi.

Ja neljandal õhtul

võib toita oma esteedihinge

liivamustritega

ning mediteerida

maailma kaduvuse üle. 

See salatitaldrik 

on pildistatud täna.

Samuti kui see vaade

üle Vesiloo "serva"

ja see tuttav luigepaar.

Paistab, et munad juba pesas.

Kähku käib.

Sinililled metsas on omadega sealmaal

ja hoolimata kibekülmast tuulest

käib väike karvane loom

lilledest magusat otsimas.

Päeva käes on ju kuum!

Ei tea, talv vist saabki läbi?

Mõnd uut ja värvilist

näeb nüüd iga nädal, 

kui mitte iga päev. 

Ristpardid.

See on alles palmipuudepüha õhtupoolik.

Võtsin ja tegin veel ühe tiiru Vesiloo maal.

Sinna jõudma hakates

 nägin kõigepealt seda vahimeest,

siis seda. 

Saage tuttavaks: Vesiloo rebane.

Talve kenasti üle elanud oma maalapil. 

Üldsituatsioon oli aga selline:

part valvas rebast, rebane parti,

emaparti, kes seal tema nina all lombis ujus.

Minu tulek rikkus selle seisu ära. 

Kes lendu, kes võssa.

Saareke ja tema silmapiir.

Rohukosklad ka platsis.

Hirmus pladin ja sulistamine käib:

kevad, mänguaeg,

ringmängu.

Ja need magesõstrapõõsad tõmbavad ikka pilku,

pole ju seda rohelist veel nii väga.

Hirmsasti võtab aega see kevade koorumine

talvest.

Meriski.

Hangelind. 

Nägi neid siin sügisel,

näeb jälle kevadel: 

teel tagasi koju.

Ja kui tee peal pole lumehange, kuhu ennast peita,

käib ka klibuhang.

Merikapsas ei peida, vaid näitab.

Ja musträstamamma ehitab pesa.

Aga kuhu, seda ta küll ei näita.

Hallhanekari käib iga õhtu 

oma karjamaal.

Ja üksõhtu nägin sellist pilti.

Luigepaar pesa üles ladumas,

sookurepaar mööda kõndimas.

Kiivitajad-pardid

omadel asjatoimetustel. 

Või niisama. 

Nii see vaikne nädal siin läks.

Iga õhtu tuli õhtu.

Üksõhtu tõusis täiskuu. 

Ja kõik kohad on praegu täis punarindasid,

suuri aiandushuvilisi.

Ja iga päev kuuleb neid: 

koovitajaid, nende vilesid ja trillereid. 

Rasvatihastel paistab olevat korteripuudus,

vaadatakse kuldnokakast ka üle. 

Ei tea...

Veel üks aiandus- (õieti küll vihmaussihuviline).

Ja ühed eileõhtused kitsed. 

Täna sajab ja tuulab. 

On ülestõusmispüha.

Talv saab läbi.

Ei tea.

Vist saabki.