pühapäev, 26. jaanuar 2020

Valguse tagasitulek


Valgus hakkab tasapisi
(siin esmaspäeva hommik)


tagasi tulema. 


See möödunud nädal


oli mingisugune murdepunkt. 


Aasta kaks pimedat kuud
on sedakorda jälle möödas. 


Mis aastaaeg see just on, 


seda ei tule enam meelde küsidagi. 


Oled tänulik, kui päike paistab.
Ja soojendab.
Eile ta soojendas juba päris tuntavalt.


Nädal oli muidu ikka sama tuuline ja tormine


nagu terve jaanuarikuu on olnud.



Aga jah, see valgus,
seda vaatad nagu poleks enne näinud.


Nagu poleks uskunud, et ta veel tulla võib.
Sest ei uskunudki. Tead, aga ei usu.


Õhtud on äkki hoopis pikemad


ja mitte enam 
nii sissepoole pööratud. 


Ja tormipäevade valgus
(siin kolmapäev)


on muidugi üldse hoopis teine,


loojanguni välja


ja veel siiski,
kui päike on juba silmapiiri taga.


Ja veel siiski, kui suur Veenus
juba taevas särab. 


Värvilised hommikud
on veelgi värvilisemad,


õhtutest rääkimata.


Ja päev on selgesti olemas.



Eile, idamaa kalendri uuel aastal,
oli siis selle päikesenädala kulminatsioon. 


Rohi on kasvama hakanud.
Mis muidugi ei tähenda veel midagi.


Kevadeni on ikka veel minna.
Aga juba näeb.

Häälteks täna üks jupp kolmapäevast tormi
Väike-Vilsandi kadakapõõsastes ja mändides,
meri muidugi taustal, 
raagus pihlakaokste klõbin,
ja et see kõik poleks lihtsalt müra, 
siis natuke tihaseid ka sees. Nende häälekesi.



pühapäev, 19. jaanuar 2020

Päike ja hääled




Halluseski on elus.
Et mitte realismist liiga kaugele kalduda,
alustan neist üleeilsetest hallrästastest


ja sellest sabatihase-tegelasest.


Aga tegelikult tahaks näidata ainult päikest.
Tänast päikest. 
Esimest, julgen öelda, sel talvel.


Esimest täisvalget keskpäeva.


Jah, muidugi päike käib alles madalalt,


aga ta soojendab juba. 
Soojendab küll.
See talvikegi teab.


No ja siis see kühmnokk-luige perekond


ja...


ühesõnaga,


lihtsalt päike. 




Kuid selle heleda päeva lõpetuseks hoopis midagi muud: 
mitte pilte, vaid hääli. Väike neljaosaline raadiosaade. Minu esimesed amatöörlikud heliülesvõtted.
Salvestatud küll juba rohkem kui nädal tagasi,
11. jaanuari tuulevaiksel täiskuuhommikul enne koitu Vikati sadama kail.
Jätsin salvestaja kaheks ja pooleks tunniks sinna salvestama. Šaakal oli oma hommikulaulu kohe varsti, kella kuue paiku kuuldavale toonud. Teistel helilõikudel peamiselt luiged, aga ka muid mereelu häälitsusi ja pladinaid-pahinaid. Head kuulamist!

https://soundcloud.com/tonu-474385923/saakali-hommikuulg

https://soundcloud.com/tonu-474385923/lualuluigded-jt-1101-vilsandi

https://soundcloud.com/tonu-474385923/elu-merel

https://soundcloud.com/tonu-474385923/luiged-veel-1101-vilsandi

pühapäev, 12. jaanuar 2020

Täiskuuhärmatis


Tormid on saanud rutiiniks.
See on kolmapäevane:
luiged üsna märja Kuivarahu ääres tuulevarjus


ja põhjakalda maaliline


lainemöll.


Aga vahel võib see tuul


Ka valguse välja puhuda.


Ja siis see paistab


juba õige julgelt igale poole. 


Taimne elu tundub olevat täiesti valmis
kohe tema poole kasvama hakkama.
Kui päev ainult veel nii lühike poleks!


Aga öödki on nüüd jälle valged. 


Eilne täiskuuhommik


imetles end niisugusest peeglist.


Tuulevaikuse udu


pakkus korraks oma piltisid


ja langes härmatiseks.
Külm!
Sellele sõnale peab tänavu talvel
tingimata hüüumärgi järele panema.


Külm kestis ikka kohe oma tund aega


veel pärast päikestõusugi


ja lasi meil korraks vaadata


neid ununenud piltisid.

Suvevaheaeg

Suvistepühad tõid suve, tasapisi on tuuled läinud soojemaks, rohi kasvanud märkamatult kõrgeks ja sirel kadaka kaisus ...