Saime siis oma sügiselõpu tormi,
neljapäeval tõusis tuul korra õige valjuks
ja vesi õige kõrgeks:
Tollilt otse sadamasse viiv tee.
Veetõus ja tuul said maksimumi kätte
nii kolme paiku.
Siis keeras tuul edelast loodesse
ja hakkas rahunema.
Hommikuks: vaikus ja selgus.
Vesi teerajalt kadunud.
Ja lahele ilmunud
uus parv laululuikesid.
Kas tõesti käis tormilaine veel eile siit üle?
Aga ongi käes sügise lõpp
ja millegi jälle algus
ja miski ja miski ja miski
on valmis nii nüüd kui ka alati.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar