Nädal algas veel madala vee,
põhjatuule ja selge taevaga.
Jõudsid saarele suvikülaliste varjualused –
rohkem küll päikese- kui vihmavarjud,
sest enamasti sajab siin ju tuulega
ja mis varju selline asjandus siis ikka pakub? –
ja jõudsid ka veel ühed talikülalised!
Kindlasti uus parv,
sest palju julgem kui need eelmised.
Ehk saabusid nad kuskilt
täiesti inimtühjadelt aladelt, kes teab.
Igatahes suurt ei kartnud.
Söömaajaks kõlbavad ka kadakamarjad,
aga lodjapuumarja vastu
muidugi miski ei saa.
Ja kes veel, milline linnuke,
keda siin looduses kohata võib,
saaks oma värvidega
nende veidrate põhjamaa iluduste vastu?
Igatahes nende sirisevate häälte kuulmine
paneb alati vaatama.
Ja lootma: ehk saame siiski
veel ka talve näha!
Kuu on pooles vinnas,
varsti täis, ehk toob imamuutust?
Nüüd on tormid.
Edelast ja läänest ja loodest,
ilm soe, vesi kõrge,
taevad muutuvad kiiresti
ja õhtu tuleb väga vara.
Hommik väga hilja.
Ja mõni päev oli peaaegu otsast lõpuni
lihtsalt selline.
Kuid siiski: vähemalt ühe pilveaugu
need tormituuled ikka sinna halli teki sisse
rebitud said! Iga päev.
Tänane teise advendi hommik
lubab midagi päris kena.
Vähemalt valgust, ja seda on vaja!
Tuul tõuseb jälle, vool läks öösel ära...
Ja praegu just tuli tagasi!
(Aga no torme on veel ees, tänagi õhtul...)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar