Juulikuu teine nädal: pidustused

Juuli pole muidugi iial enam see noor ja õitsev suvi,

aga et pihlakad, juba juulikuu alguses...

seda pole küll vist varem näinud.

Kuid muidugi leidub veel ka tublisid õitsejaid,

nagu need kellukad 

(liigi poolest ümarlehised)

või kukeharjad

(liigi poolest harilikud).

Õhtupilvedel 

on siiski juba teine nägu

ja linnud rändavad!

Jah, kurvitsaliste, keda nüüd kahlajateks kutsutakse,

sügisränne on tõesti alanud. 

Siin parveke soorüdisid,

vana nimega kas alpi või balti risla

(ornitoloogid on minu eluajal

eestikeelseid linnunimesid

vähemalt kolm korda reformida jõudnud –

ju vist igavusest.)

Põhjatormiga liivaranda loksutatud rammus vetikavall

on neile linnukestele, olug nad rislad või rüdid,

igatahes mõnus söödamaa.

Ja mitte ainult neile. 

Siin punajalg-tilder ja naaskelnokk.

Punajalg, tuntud hüsteerik,

lendab muidugi kohe minema,

jättes oma kauni seltsilise

üksi.

Mis aga pääsukestesse puutub,

siis sai kummutatud üks mu eelarvamus.

Pidasin nimelt ühte pääsukesevanemat (küllap isa!)

kergelt suurushulluks. 

Ta nimelt tassis poegadele kiile.

Pakkus ühele, pakkus teisele, 

tuli veel ringiga tagasigi –

no ei võeta!

Aga näe.

Vähemalt üks poeg (tubli poiss!)

on kiilisöömise ära õppinud. 

Kergelt ta alla ei lähe, 

aga noh, kõhu saab ühekorraga täis.

Teised vaadaku ise,

kuidas kasvus järele jõuavad.

Inimestes maailmas 

algasid aga reedel suured üle-aastased pidustused,

vilsandlaste päevad.

Saarevanem Neeme

on rõõmus ja rahul,

et uue Saaremaa valla lipp

kah lõpuks õigetpidi vardasse sai.

Asutatakse rongikäigule,

olles ennast muidugi sündsalt üles ehtinud,

ja jõutakse selle killavooriga lõpuks
kenasti majaka alla välja,
et seal tarku ettekandeid kuulata,
ikka läinud ja olnud aegadest.

Laupäeva hommikul peetakse turgu

ja näidatakse, kuidas meri meest kannab.

Ja õhtul lauldakse paadikuuris armastusest 

(tenor German Javier Gholami Torres-Pardo,

tõsine poiss klaveri taga: pianist Margus Riimaa) –

ikka armastusest,

millest siis muust.

kui kuugi juba ennast natukene rohkem näitab

ja õhtud tasapisi sumedamaks muutuvad.

Aga inim-vilsandlaste pidustused

Saare loomelanikesse 

muidugi palju ei puutu. 

Rebane ajab ikka omi asju,

verikireslane on leidnud aiast lavendliõie

ja tuttav jänesepoeg

tuleb õue peale näitama, 

et on viimase kuuga

juba päris suureks jäneseks kasvanud.