Tee ääres õitseb...
Mis kõik praegu tee ääres ei õitse!
Siin: kuutõverohi.
Lill, mis ei armasta üksindust.
Tuletorni tuuleorel
kerkis selle viimase mainädalaga
nii palju.
Siis jäädi mõtlema.
Huvitav avastus: torn läheb ülevalt kokku,
tellingud ei.
Inseneridele mõtlemist!
Tuletorni kuldnokapojad
said aga senikaua tuule tiibadesse.
Aga noor suvi muudkui õitseb
ja õitseb
ja õitseb igal pool.
Nõiahammas.
Hiirehernes.
Ja need väikesed kisakõrid,
kes polegi enam nii väikesed,
ei anna vanematele enam mitte üks minut rahu!
No kas pole ilus ussike!
Kes tahab?
Ja kohe tuleb uus.
Õunapuuõied, mis hommikutest vastu vaatavad,
on juba endised
ja lõhnavad siidri järele.
Linnukisa Vaigastel
ei ole veel mitte vaikinud
ja tarmukatele hahamammadele
paistab ka Mustpank hea pesakoht olevat.
Aga õhtuvalguses
paistab nii mõnigi tagasihoidlik lilleke
hoopis teistsugusena.
Mailane.
Neljapäeval oli see õhtuvalgus
õige tormieelne.
Ja ööseks kruttiski tormi üles,
päris korraliku noore edelatormi.
Tuuleorel sai unnata.
Ja maikuu, mis sa kostad, ongi läbi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar