Õunapuud

Oli aasta 20. nädal ja õunapuud läksid õide.

Ka tema, see Mereäärne.

Rohkem nii õies oksi tal polegi, aga ime on seegi:

selles kaljuaugus ja tormide käes, kus ta elab ja on.

Nii tõusis tänasel, 

juba täiesti soojal ja suvisel hommikul päike.

Ja veidi hiljaks jäädes on õide läinud ka toomingas,

üks vähestest siin Saarel.

Hõre ja kidur ta on seal tee ääres,

aga tema järgi vähemalt teab: toomingas õitseb, 

aeg on kartul maha teha.

Vabandust: tuhlis!

Eile õhtul veel oli varjus +24

ja need Tolli mõisa sirelid ja hobukastan

on täna õhtuks küllap juba puhkenud.

Kuid ikkagi, õunapuu on praegu see,

kellest niisama mööda minna ei saa.

Eriti veel,

ja nüüd valendab seal kiviaia ääres,

 nagu oleks taevast tulnud.

Ühel hommikul sai Vaigaste all 

lähemalt näha rohukosklamängu.

Veelinnu asi. Nagu vigurujumine või veepall, 

mis imet sa ikka seal vee peal teed. 

Suituspääsukesed lendavad tuppa, 

niipea kui ukse lahti jätad, 

ja mõni ei oska enam välja minna, 

laseb end akna pealt käega kinni võtta ja viia.

Vidiit!

Kõik on nüüd kohal

(eilsest ka piiritaja). 

Tema oli eelviimane saabuja, nagu ikka. 

Karmiinleevike. 

Kuulus kisaja. 

Ikka "video-video", nagu vanasti tema laulu

kirjeldati.

Või siis "idio-idiot",

nagu ka võib kuulda. 

Kui vait seisab, siis päris kena linnuke. 

Kuldnokkadel on kõige kiirem aeg!

Vaja pojad pesast välja sööta, 

enne kui tuletorn remonti läheb.

Ja kohe ta läheb.

Aga kohe nad saavad ka.

Kisa on juba õige kõva.

Kuu on nüüd täis, aga täiena ennast ei eksponeerinud. 

Selline oli ta paar hommikut tagasi.

Või mis sest kuust enam ongi,

kui öösel pimedaks üldse ei lähe

ja päike tõuseb otse kirdest.

Kalakajakad

oskavad vast kõige paremini

seda päikesetõusu õrnroosat peegldada.

Igatahes on nad selleks ajaks juba vägagi tegusad

ja asjalikud.

Luik istub kindlalt pesal, 

tehku teised, mis tahavad.

Ja päevad on tõesti nii pikad, 

et keskhommikul peab väikese siesta pidama.

Aga mis jääkosklakogunemine 

see seal Alumisel Vaikal

ükspäev oli, ei oska öelda. 

Rohkem pole seda karja näinud.

Ja ikkagi: õunapuu.

Siin on ta veel kolm päeva tagasi, 

juba täiesti valmis puhkema, 

ootamas vaid sooja päeva.

See tuligi.