Mere hääl on muutunud.
Selles on jää sahinat.
Täna oli hea päev
mere hääle kuulatamiseks,
sest polnud tuult.
Niisugune päev tuleb Saarel
suure punase ristiga
kalendrisse märkida.
Aga see peaks küll olema šaakal.
Arvab noor jäljekütt,
kes on värskelt vastavaid allikaid uurinud.
Seevastu need olid kindlasti metssead.
Varesed otsivad nende öise tuhnermaa seest
endale suupoolist,
peavad inimese eest
natukeseks puu otsa lendama.
Aga selle kivi alt leidis Notsu
kindlasti midagi eriti head!
Kosklad ja sõtkad ujuvad jääpudi vahel,
nagu nad ikka on ujunud,
ja et tuult pole, siis ei aja miski ka seda pilve
päikese eest päriselt ära.
Turismihooaeg, võib öelda,
on jätkuvalt madalpunktis
(ja see on üks päris suur pikk punkt),
alles õhtuks poeb päike lõpuks ise
pilveteki ääre alt välja,
nii et Vesiloolegi jõuab veel õhtuvalgust,
kotkas lendab metsa oma ööpuule,
kadakanõmm
lööb roosatama,
samuti männid,
samuti udu,
mis öö lähenedes
ennast küla vahel sisse seab.
Sest tuult ikka pole!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar