Tänane hommik koitis sellisena.
Ja uusi lumepilvi aina kerkis merelt.
Muuseas, see ilus punane massin,
mis on praegu lumesaha ülesannetes,
sai täna õhtul selle talve esimese
sahkamiskogemuse.
Õnneks päris nii palju
need mustad pilved
alla ei puistanud,
kui ähvardavad nad paistsid.
Selles paigas kuulsin õhtuvidevikus
šaakali ulgumist.
Lähedalt ja selgesti,
hele meloodiline ulg oli.
Päris kummaline.
Korra ulgus, siis jäi vakka.
Vaade tornist
läände, vabavee poole.
Teisel pool laiub õhtuhämaruses valge väli.
Aga üle sellest küll veel ei saa!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar