Talv on

Alati, kui keerab tuul idakaarde,

võtab talv äkki sellise tõsise ja range ilme.

Nagu mõni vana poliitbüroo liige,

kes igatahes teab: tema oli, on ja jääb.

Ärge naljatage.

Ja kes nägi siin kevademärke?

Asjatud fantaasiad!

Ujusid siin laululuiged ja hüüdsid?

Võib-olla. 

Nüüd on jää ja sellel vinge tuul.

Päris paks jää muide juba.

Sulalumi sulas temaga ühte ja on nüüd ka jää.

Mitte et just teisele poole võiks juba jalutada.

Kuigi:

"Pikksilmaga" vaadates polegi ju kaugel.

Tõele otsa vaadates: ikka on ka.

Sadam mäletab veel oma nime,

aga mitte enam hästi seda, milleks ta olemas oli.

Isegi ilmajaama kass Kass,

muidu nii optimistlik loomake,

on kuidagi kõhkleval seisukohal. 

Aga nagu kord juba öeldud: Saar on suur.

Tegelikult: hiigelsuur.

Siin on isegi tuntavad kliimaerinevused.

Saareotsa talv on kindlasti sügavam ja talvisem

kui see, mis tuletorni all.

Laululuiged aga hüüavad nüüd just kusagil seal taga,

Orjassaare kandis.

Linnuelust veel  nii palju, 

et mustad linnud (kormoranid) on taas läinud.

Neile ikkagi päris talv ei istu. 

Pruunid linnud (kotkad)

on osalt ka edasi liikunud. 

Aga täna nägin ühtesid uusi valgeid linde:

hangelinde. 

Tulid merelt, suur parv. 

Tähndab: talv on.