Muist on juba ammu siin,
nendega on jõudnud täiesti ära harjuda,
nagu ka selle lõputu sinitaeva,
külmade tuulte,
ja igaõhtuse musträstalauluga.
Mõned saabuvad äkki,
ehkki on alati kohal olnud,
nagu see kreegipõõsas tee ääres.
Üllatus igal kevadel.
Ja siis on muidugi tõelised ülemererändurid,
saabujad.
See hall linnuke ongi vist randkiur?
Igatahes rand ja meri paistsid talle meeldivat.
Nimelt seal tuletorni all päästepaadikuuri juures
näeb peaaegu iga õhtu mõnd uut tegelast:
need peaksid olema rootsiitiajad.
Puhkepeatus reisil.
Aga nemad on juba kohalikud,
kohe näha.
Hea vaatepunkti hõivanud.
Kuid egas kevadel ainult linnud rända.
Rändavad ka hobused oma uutele suvekarjamaadele,
rändavad ratsanikud...
Isegi kui karjamaa on veel hallivõitu...
Küll ta varsti haljendama lööb.
Sookured on ka muidugi ammu kohal,
aga ikka on vahva, kui mõnega kokku juhtud.
Aga see väike tume vari vee kohal -
suitsupääsuke!
Juba esmaspäeval 20. aprillil.
Uskumatu, nii vara pole ma teda kunagi näinud.
Päevasooja unustaski rutuga vist maha.
Öösoojast rääkimata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar