Nädal oli tuuline.
Või tormine.
Ega enam ei saa arugi.
Harjunud juba.
Aga päris päikeseline oli ka.
Tuul ja päike,
torm ja päike.
Aga oli ka üks kaunis vaikne päev: neljapäev.
Ja linde liigub. Ja teeb häält.
Kas see punarind
veetis talve saarel või saabus nüüd,
kes teab,
aga igal juhul on esimesed kevadekuulutajad kohal:
lõoke (17.02)
ja kiivitaja (21.02).
Panganukilt näeb ikka seda aulisalka
ja alati ka paari sõtkast.
Päike paistab juba metsa sissegi
ja õhtul pole tal looja minekuga
nii kiiret enam.
Aga see päris torm, selle talve kibedam,
tuli siis muidugi eile, 22.02.
Ajas mere metsa
ja maja taha.
Paadisild jäi ikka veel napilt välja,
aga peale oleks sinna saanud
ainult kalamehesaapaga.
Täna hommikuks on suurem möll möödas
ja meri taandub, kuigi väga vastutahtmist.
Ja jätab muidugi üht-teist maha ka.
Vahemerigi on jälle korraks meri
ja niisamuti on tagaranna karjamaad.
Ja läbi teleobjektiivi paistab,
et see meri on endale natuke teed ka teinud:
läbi Vesiloo sääre.
Ja möll käib seal veel kõva.
Aga tasapisi tuul ikka vaibub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar