Väike liblikalisa (teiseks pühaks)

Need liblikad ussikeeltel on tõesti ohakaliblikad
(Vanessa cardui)

ja neid on seal palju, sadu, terve pilv!

Küllap need kuumad kagutuuled,

mis vahepeal puhusid,

 nad sealt kaugelt lõunast 

nii ruttu meie maale ära tõid.

Tiivad teistel pikast teest üsna kulunud.
Ohakaliblikas, nagu admiralgi
rändab ju iga aasta Aafrikast siia ja tagasi
(aasta tähendab kuut põlvkonda).
Mõni aasta küll siia ei jõuagi,
aga see aast tuli nii ruttu, et
siin peaks jõudma lausa kaks põlve
suureks kasvada,
enne kui sügisesed tuuled viimase
tagasi lõunasse kannavad. 

Teine, veel hämmasatav olend:

kimalas-lottsuru (Hemaris fuciformis).

Surud on muidu suuremalt jaolt ööliblikad,

tema lendab päeval

ja nagu surudel kombeks, 

ei lasku mitte õiele, vaid "surub" selle ees

nagu koolibri, imeb nektarit. 

Ja väga vilgas on!

Ussikeel ise (näe, üks helesinine ka teiste seas!)

on ju samuti 

üsna hämmastav olend.