Saar on suur Muutuste Raamat.
Hommik võtab su vastu paksu uduga.
Mis selle udu varjus toimunud on?
On toimunud, teadagi, muutused.
Laht, mis üleöö äärest ääreni kinni jäätus,
loksutab veel vaid jää jäänuseid.
Üleöö on jääst jälle saanud vabavesi - peaaegu.
Udust kostab naerukajakaid: nemad on tulnud!
Udust kostab naerukajakaid: nemad on tulnud!
Keskpäevaks udu kaob
ja kevadine taevas jagab heldelt päikesepaistet.
Seda jagub õhtuni välja.
Ja õhtuks, ennäe,
on kuhugi kadunud ka see tihe jääsupp,
mis veel hommikul lahe vett kattis.
Vesi on vaba nii kaugele kui silm võtab
(Käkisilma pool
paistab siiski veel midagi jääsarnast ujuvat.)
Ja õhtud punavad juba kaua
ja kaua.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar