Kuu on kahanemisega just poole peal:
viimases veerandis
ja näitab ennast veel vaid hommikuti.
Aga ega sellest taevalambist enam suurt lugu olegi,
kui päevad pikenevad lausa hüpetega
ja on juba nii valgust täis!
Tuttav laululuigepere on talve üle elanud –
nüüd võib juba nii öelda küll.
Ja loojang Vaigaste taga
nihkub iga õhtuga natuke lääne poole.
Kui nädala pärast uus kuu luuakse,
on juba vastla- ja tuhapäev,
paastuaja algus,
kindel kevade poole minek.
Sest selle päris kevadeni -
noh, on ikka veel minna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar