Tormid on saanud rutiiniks.
See on kolmapäevane:
luiged üsna märja Kuivarahu ääres tuulevarjus
ja põhjakalda maaliline
lainemöll.
Aga vahel võib see tuul
Ka valguse välja puhuda.
Ja siis see paistab
juba õige julgelt igale poole.
Taimne elu tundub olevat täiesti valmis
kohe tema poole kasvama hakkama.
Kui päev ainult veel nii lühike poleks!
Aga öödki on nüüd jälle valged.
Eilne täiskuuhommik
imetles end niisugusest peeglist.
Tuulevaikuse udu
pakkus korraks oma piltisid
ja langes härmatiseks.
Külm!
Sellele sõnale peab tänavu talvel
tingimata hüüumärgi järele panema.
Külm kestis ikka kohe oma tund aega
veel pärast päikestõusugi
ja lasi meil korraks vaadata
neid ununenud piltisid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar