Esimese suurema sügistormi ajal pühapäeval
olin kahjuks Saarelt ära
ja see vaatemäng koos suure veetõusuga
jäi nägemata.
Torm avas tee vihmadele,
mis olid juba väga sügise nägu:
äkilised kohisevad hood
ja neid hoogusid muudkui tuli ja tuli.
Tuuled pöördusid põhjakaarde, loodesse,
ja olid ennemini tugevad kui vaiksed.
Nende põhjatuultega saabusid
hulkadena ka rändlinnud ja -linnukesed,
pildile jäi see kivitäks,
kuigi otsima läksin hoopis
väga kaugeta ja seninägematut külalist:
türgi tsiitsitajat, keda nähtud oli,
aga nii nagu edelatorm ta tõi,
nii ta põhjatuulte toel vist ka jälle läks.
Põhjas peale tulevad külmad
lükkasid ka lagleparved liikvele.
Nende kisa ja minekut jätkus mitmeks päevaks,
aga nüüd on see lakanud.
Hallasid nad siia küll ei toonud,
temperatuur püsis vapralt üle +7,
aga neljapäeval krobistas lumekruupe sadada.
Kuid alati läks õhtul ilusaks.
Vihm jäi järele, päike piilus veel korraks
pilve alt
(mis küll kordagi selget hommikut ei tähendanud)
ja näitas varasügise maastikke
nende täies ilus
ja värvides.
Aga eile, laupäeval,
oli suvi korraga tagasi.
Kuiv ja soe (+16) päev,
selle järel väga värviline õhtu,
mis küll taas selget hommikut ei tähendanud.
Hommik on hallikas ja vilu,
tuul keeranud loodest kirdesse.
Õnneks ei saja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar