laupäev, 16. veebruar 2019

Sinitaevapäev - läbi ja lõhki


Juba hommik oli selline:
täiusliku sinitaevaga.


Värvid kõik märtsikuised 


ja lahel taas sõtkaparved,


kõik juba kõige uhkemas pulmarüüs.


Ja ennäe, kes seal sõtkaste seas!
Ei lootnudki teda sel talvel enam näha. 


Aga ju siis polegi enam talv
ja nad on tagasi: väikekosklad, ungelod. 
Siin on näha, kui väikesed ja kummalised
nad jääkoskla kõrval on.


Kotkadki pole kuhugi kadunud,
aga võrreldes invasiooniajaga jaanuaris,
on neid hoopis vähem. 
Ütleme, mõõdukalt. 
Iga päev näeb ikka mitut.


Õieti ei ole kevadest puudu muud,


kui kaks asja: lõhn ja lõokesed.


Nemad igatahes kuivatavad ennast õhtupäikeses, 


aga jääpiir Silma ees ei nihkunud 
ka tänase kõva edelatuulega.
Vikati sadam on küll juba lahti.


Kuu, tema muudkui paisub


ja kuigi päike läks pilvedesse looja,
on praegu väljas hele ja selge kuupaistene öö. 

1 kommentaar:

Suvevaheaeg

Suvistepühad tõid suve, tasapisi on tuuled läinud soojemaks, rohi kasvanud märkamatult kõrgeks ja sirel kadaka kaisus ...