Tuisujärgne päev
on tihti selline natuke endassetõmbunud.
Jää loksub meres,
nagu oleks ta seal juba alati olnud,
hanged on ka nüüd justkui midagi püsivat,
kes hinges, need katsuvad kevadeni
hinge sees hoida, olgu ujudes
või lennates,
või ujujaid passides
ja söömaajast unistades
(kui kotkas unistab - kahtlen.)
Saared seisavad jääsupi taga
veelgi ligipääsmatuna kui enne,
tuleks vaid päike välja,
oleks see maailm jälle natuke värvilisem!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar