Sest nagu hoopis kevad oleks tulnud! Eile õhtul lõi taeva läänest lahti ja see punane lõõm, mis sealt valla pääses, ei tahtnud ega tahtnud kustuda. Õhtu tundus korraga nii pikk ja valge.
Öösel keeras tuul põhjaloodesse ja paisus nooreks tormiks. See viis kadakate vahelt viimasegi lume ja tõi Saare kohale üle ei tea kui mitme aja esimese selge hommiku.
Muidugi, ma tean, et see kevadetunne on täiesti enneaegne sel jõulu teisel pühal, aga mis siis.
Tean ka, et see on vaid veel üks pööre, üks ootamatu episood selles Talve Tuleku suures draamas.
Aga täna hommikul igatahes paistab Saare peale päike ja kõik see tundub jälle täiesti värske ja uus. Sellistel hommikutel tahaks ise ka alustada millegi uuega. Alustasin siis seda blogi.
Edaspidi, kui vähegi saan, panen iga päev siia mõne pildi - sellest mööda minevast ja kaduvast päevast. Las jääda tast märk. Natukesekski. Ja ehk saab mõnigi, kes seda saart südames kannab, aga alati nii tihti siia ei pääse, nende pildiaknakeste kaudu siia vahetevahel pilku heita...
Esmalt aga väike ülevaade selle talvetulekudraama senisest käigust.
24. november: Suve viimased õied. Sest see Suvi, see Sajandi Suvi oli ju tõesti pikk, ja nagu juba teenekale diivale kohale, polnud ka kitsi veel ja veel ja veel ühte lahkumisetendust andma.
Aga see jäi tõesti viimaseks. 25. novmebri hommikuks oli esimene külm maas.
Nii et jah, just kuu aega, üks kuuaeg tagasi - eelmise täiskuu kahanemise aegu see algas:
On see nüüd lumi või vihm, sealt peale tuleb?
Seekord veel vihm. Või on keegi näinud lumevikerkaart?
Aga juba kolme päeva pärast, 27.11, on ta platsis.
Selle talve esimene.
Ja siis tuleb see külm torm (30.11).
Lõunast, muide, nagu näitavad nende vastutuulelainete kaardus harjad.
Ja sadam ja laht on ükspäev (3.12) vaat niimoodi.
Kõigile ootamatult, nagu pildiltki näha.
Aga see jää ei jää. Kümne päeva pärast on jälle lage taga.
Vaid Käkisilma kanali valli postid viis ta endaga kaasa
ja postipaadiliiklus kandub üle Tagaranda.
Pealegi on Isand Talvel juba järgmine etteaste varuks (17.12).
See siin on esialgu ainult lumesupp.
Aga Saar on igatahes valge.
Ja vilsandimehed peavad lumesaha Massinale ette tõstma (18.12).
(Tarvis pole teda siiski veel läinud.)
Ja nii nad siis tulevadki:
pööripäev oma saladusliku hämarusega...
ja sellest järgmine päev
oma tõesti nagu uueks tehtud valgusega
Ja ähvardavalt kerkiva lumepilvega
(mille puiste siiski tagasihoidlikuks jääb)
Ja nende luikedega.
Ühesõnaga, olidki jõulud käes.
Ja nüüd on käes nende teise püha hommik.
Vana kuu noore maa kohal.
Päevatõus kagust -
sellest "talvepesast", kust ta ei liigu
kuni uue aastani,
et siis õige tasapisi hakata jälle itta,
pikemate päevade ja kevade ja suve poole nihkuma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar